Rahvastikuanalüüs

Inimmeel suudab kõike – sest selles ongi kõik, niihästi kogu minevik kui ka tulevik. (Joseph Conrad, 1856-1924, Poola päritoluga Inglise kirjanik)

Rahvaarv ja selle koosseis on aluseks iga maakonna arengu kavandamisele ja planeerimisele. Elanike arvust ja selle vanuselist jaotusest sõltub see, kui palju on maksumaksjaid ja ülalpeetavaid, kui palju on tulevikus vaja lasteaia- ja koolikohti ning hooldust vajavaid eakaid. Noorte arvust sõltub omakorda see, milliseks kujuneb maakonna sündimus ja selle kaudu areng pikemas perspektiivis.

OÜ KT Europroject Management pakub teenusena rahvastikuanalüüsi koostamist koostöös Tartu Ülikooli inimgeograafia õppetooli vanemteadur Tiit Tammaruga.

Rahvastikuprognoosi eesmärk on selgitada maakonna rahvastikuarengu suundumused aastatel 2011–2025. Rahvastikuprognoos tugineb senisele rahvastikuarengule aastatel 1965–2011, selle tulemusena 2011. aastaks kujunenud rahvastiku soo-vanuskoostisele ning sündimus-, suremus- ja rändearengutele prognoosiperioodil ehk aastatel 2011–2025. Kokku prognoositakse neli rahvastiku arengu teed: baasstsenaarium, kõrge (optimistlik), madal (pessimistlik) ja tõenäoseim (keskmine) stsenaarium.

Rändeta baasstsenaarium (suletud rahvastik) näitab, milliseks kujuneb maakonna rahvastik juhul, kui praeguses sündimus- ja suremusarengus ei toimu kogu prognoosiperioodi jooksul muutusi. Baasstsenaarium näitab seega maakonna rahvastikuarengu jätkusuutlikkust ehk sisemist taastepotentsiaali. Stsenaarium koostatakse ka kõikidele maakonna valdadele ja linnadele. Kõrge ja madal stsenaarium selgitavad maakonna rahvastikuarengu piirid, millele järgneb tõenäoseima stsenaariumi koostamine. Lisaks sündimusele ja suremusele arvestavad need stsenaariumid ka rändega.

Aruandes esitatakse tulemused 2011–2025 aastatel 5-aastate perioodide kaupa. Aruanne koosneb neljast osast. Esimese osa moodustab taustapeatükk, mis avab rahvastikuprotsessid maakonnas aastatel 1965–2008. Teine osa tutvustab prognoosi koostamise aluseks olevaid andmeid ja selgitab metoodikat. Kolmas osa annab ülevaate gümnaasiumilõpetajate rändekavatsustest. Neljandas osas analüüsitakse maakonna rahvaarvu ja soo-vanusjaotuse kujunemist baasstsenaariumi, kõrge, madala ja tõenäoseima stsenaariumide korral. Aruanne lõppeb tulemuste lühikokkuvõttega. Aruande lisaks on andmebaas prognoosi tulemustega (rahvastik 5-aastaste vanuserühmade kaupa prognoosiperioodil).